Neljapäev, 28. aprill 2011

Seiklused pealinnas

Hooaja 2011 avastart toimus seekord rahva poolt armastatud Edgari kuningriigis. Korraldajad olid teinud tubli töö raja ettevalmistamise ja kooskõlastustega, mis arvestades kohalikke kombeid ei saanud olla kerge. Loodame siiralt, et mõne aja pärast mõnd korraldajat koos vastava linnaisaga Kapo poolt trellide taha ei panda. Ja kahju oleks muidugi meie raskelt teenitud ja tasutud osalustasudega kindlustada keskerakonna võimu.
Kuid võistlus ise sujus tõrgeteta ja selle eest veelkord kiitus organisaatoritele.
Kui nädal enne avaldati rattaalade paigutus, siis oli selge, et suundume Piritale seiklema ning kanuuetapi peaaegu et ainsaks toimumispaigaks sai olla Pirita jõe suue. Enam vähem nii ka juhtus, kuigi arvasin, et stardis tehakse ka väike hajutus, kuid tegelikkuses pandi kogu mass Kadrioru poole jooksma. Koos teistega ka meie tiim, mis juba "veteranidena" osales neljandat hooaega.
Jooksmine sujus meil keskmiselt hästi: kõige ees lidus Margus, kes hoidis tempo üleval, mina jooksin keskel ja jälgisin, et ikka ka Kalmet järgi oleks. Kalmet oli seekord alkoholivaba ja jõudis küll, kuid tarmukalt säästis oma varusid lõpumeetriteks.
Jooks näitas meie füüsilist võimekust ning lõpetasime kohal 19, kohe meie järel oli 2 sekundi kaugusel Soosambla tiim.
Järgnes rattasõit otse Piritale, puhas füüsiline tegevus. Ratas pole meil just parim ala, kuid kõige rohkem kaotame siiski vahetusalades. Vaadates GPS i andmeid molutasime vahetusalas ca 2,5 minutit, selle ajaga jõudsid teised juba Piritale! Ja nii olimegi esimeses rattapunktis kohal 37, Soosambla seevastu kohal 14. Ja meie kaotus Soosamblale oli 2 minutit - aeg mille vahetusalas surnuks lõime!
Edasine ratas ei sujunud nii kiirelt kui soovinuks, sest pidi ka veidi kaarti lugema ja rattaga sõita samaaegselt ei suju mul just kõige paremini. Kloostritaguse punkti võtsime küll kiirelt, kuid järgmise punktiga pidi paar korda seisma jääma, et asukohta täpsustada. Segas see, et molutajaid ja mõtlejaid oli peale meiegi palju ning teiseks oli tegu minu nn. kodumetsaga, kus ma pidevalt ringi liigun. Kodumetsa tulemusena keskendun liigselt punkti asukoha seostamisele mingi tuntud paigaga, kuigi peaks lihtsalt kaardi järgi kohale liikuma.
Keskmiselt me oma kohta eriti ei parandanud ega halvendanud, kuigi etapiajad olid ca 30 ndatel kohtadel. Asi paranes pärast 7 punkti, kui kohanesime kaardiga ning raputasime enamuse segavast ratturite massist maha. Rattaetapi tulemusena tõusime 32 kohale (arvestades muidugi esimese rattaetepi punkti kohast, mis oli 37.).
Kanuu. Vahepeal oli mul juba selge plaan kanuuetappide osas ning saatsin mehed paati ja noppisin esimese kanuupunkti joostes. Siis uuest paati ning võtsime koos 13. punkti saare tipust. Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud saarest mööduma põhja poolt, et hiljem mind uuseti kaldale visata ja neljeteistkümnendasse punkti saata. Kuigi ajaliselt oleks see andnud mõnekümne sekundise edu, siis lühikesel etapil oleks seegi palju tähendanud.
Ratas ja kanuu
14. punkt oli silla alla ning kui sinna jõudsin, siis üritasin esmalt silla pealt punktini jõuda, asi oli lootusetu ja tuli ca vööst saadik vette minna ning tegelikult oleks oodanud tunduvalt külmemat vett. Punkti aeg oli meil 26, mis tegelikult oleks kindlasti võinud parem olla eelpool mainitud vigade vältimisel ja kohe vette minnes. Alles hiljem märkasin kaardil märget "Kanuu on abiks", kuid vahel on ju ka kasu, et ei loe kõike jama kaardilt kokku. Igatahes Soosambla tiimi kapten kirus, et oli kaardil olnud märkust lugenud ja sellega parajalt aega kaotanud.
Järgmise punkti aeg oli meil 11., mis näitas ka meie potentsiaali ilma vigadeta liikumisel. Peale 16. punkti otsustasime kanuuga lõpuni sõita, kuigi osa rahvast taris kanuud käe otsas. Vaatasin, et meie kanuu kiirus oli lõpus 6-7 km/h (seda vastuvoolu sõudes, pärivoolu oli kiirus 10-11 km/h) ning tegelikkuses oleks vist maad mööda saanud veidi kiiremini. Ja seda peamiselt lühema maa tõttu: kanuuga tuli ca 1 km ja jalgsi ca 700 m. Igatahes aegasid võrreldes oli vahe ca 2 minutit meie kahjuks.
Kanuuetapi lõpuks olime tõusnud ca 20 kohale. Koht on ümbmäärane, sest järgnevalt tegime vea, mis andis meile 45 min trahvi. Nimelt panime peale kanuud kohe ratastega minema ja ei märganudki, et kuskil on mingi lisaülesanne: palkide tõstmine. Kahju, see keeras tegelikult kohu võistluse tulemuse p...e! Vaadates teistel tiimidel lisaülesandele kulunud aegasid, mis oli ca 5 minutit, poleks see meie kohta eriti halvendanud, kuid kahjuks läks seekord niimoodi.
Ise ma lugesin kaardilt, et tuleb mingi punkt maaalt üles leida ja kiirustades pidasingi seda lisaülesandeks. Ja ega meil see rattasõit maaalusesse punkrisse ka ei sujunud, tegime paraja ringi, sest ikka veel eksitas mind nn "koduraja efekt".
Maaaluse punkti leidsime pika otsimise peale üles, tegelikult vast isegi mitte liiga pika, sest vahetusalas kulus meil ikka paar minutit ja ka rattaseiklus oli paar minutit pikem kui peaks, seega maa all olime sama ca sama kaua kui teisedki 10 minutit.
Edasi oli ratas uuesti Pirita teele ja sealt Kadriorgu vahetusalasse. Koobaste ja ratta tulemusena olime langenud kohale 28.
Järgnev jooks parandas algul positsiooni, kuid tegin Kalevi ujulast ümber minnes paariminutise vea ning kukkusime uuesti 28 ndaks. Lõpp kulges eriti Margusele raskelt, ei andnud võrreldagi hommikuses stardis olnud liikumisega. Kuid ega teisedki tiimid Patkuli treppe joostes võtnud, kõigist oli näha väsimust.
Järgnesid finishi eelsed lisaülesanded, milleks pidi kahjuks mõne minuti ka järjekorras seisma, kuid lõpptulemus oli keskmiselt normaalne: 29 koht. Kui seda pagana trahvi poleks olnud, mis meid 113. kohale kukutas!
Ja tuleb järjekordselt tõdeda, et on parandamisruumi:
1. rattaorienteerumine on meil kehvake
2. vahetusalades tuleb kiiresti tegutseda
3. kõigil tiimiliikmetel tuleb kaarti ja legendi jälgida ning vajadusel teisi parandada
Ja muidugi füüsiline vorm vajab pidevat hoidmist ja arendamist, et ka lõpus jõuaks mõne kiirema liigutuse teha.
Rõuges näeme!