Kolmapäev, 12. september 2012

Jõu ja ilunumbrid Kiviõlis


Viimane Xdream etapp Kiviõlis lubas meile tuhamäge ja tööstuslikku ekstreemsust. Mõlemaid õnnestus ka saada, eriti tuhamäge, kohe mitu korda, küllastumiseni. Kui Raplamaa Xdreamil hajutati võistkondi tiimi liikmete hajutamisega ning seda väga edukalt, siis Kiviõlis tehti hajutamine puhta jõuga: kes talub tuhamäe jooksu rohkem, sees on eespool.
Puhtad poisid enne starti
Nagu avalauses mainisin, oli mäejooks oodatud, kuid ei lootnud seda nii mitu korda vallutada, asi meenutas juba 25 aastat tagasi tehtud sügisesi suusaimitatsiooni trenne! Kartsin, et mõni meie tiimi liige ei talu pulsi kõrgeks ajamist ning mäejooks kisub meie tempo tõsiselt alla. Ja nii ka oli, kuid nõrgimaks lüliks osutus seekord kapten Kalmet, kelle lapsepõlv oligi möödunud just sellises keskkonnas ja kelle imika rada kulges just tuhamägedel ja kes tundis kohest sügavat nostalgiat Kiviõli ümbrust silmitsedes, ainult joosta ei jõudnud enam nii nobedasti, kui paarkümmend aastat tagasi.
Kuid start pidi algama rattaetapiga, aga algas valikuga, kas ratas või jooks ja seda Kiviõli krossirajal. Mul läks jupp aega enne kui aru sain mida tegema peab, sest kaardil toodud lause "Krossiraja võib läbida joostes või rattaga.." oli ikka suht ebaselgelt väljendatud, sedasama tõdeti ka üritusejärgsetes foorumites. Igatahes panime teiste järel jooksu, sest ise ei osanud kohe oma arvamust paika saada ja kuna kõik pistsid liduma, siis tegime sama. Ma olin veidi liialt kinni ka algselt öeldud infos, et esimene etapp on ratas ja arvasin, et tegu on just selle tulipi osaga. Juba krossirajal joostes märksain lõpuks, et see ratas hakkab alles 11 punktist. Krossirada joostud, siis oli ka kaart üle vaadatud ning enam vähem selgus järgmiste tegevuste suhtes olemas. Kuid ikkagi suutsin alustuseks suunduda 65. punkti suunas ja tahtsin juba tuhamäge vahele jätta, kui Kalmet seda märkas ning pidime tegema sellest väikese lisajooksuringi.
Edasipidine jooks oli puhas füüsiline katsumus, ma eriti jooskukaarti ei vaadanud, vaid tegelesin järgmise rattatulipi uurimisega. Jooksime teiste taga ja korjasime punkte, tuhamäge vallutasime 3 korda. 
Ainuke otsimine tuli punktiga 62 "metsa piir", mis kindlasti ei asunud seal, kus ta oli kaardil näidatud, vaid paarsada meetrit lääne pool (seda on näha ka joonistatud gps teekonnal). Kirjelduse järgi "metsa piir" oli küll õige, kuid see mets oli sealkandis niigi suht hõre ja metsapiiriks võis lugeda igasugust tihedamat puudesalu.
Jooks tehtud ning Kalmet küpsetatud. Võtsime rattad ja alustasime tulipiga. Olin jooskmise ajal tulipi lõikekohad välja rehkendanud ning polnud eriti keeruline pöördest 5 minna pöördesse 7. Seal kohtasime ka Annekeni tiimi ja mulle meenus öine Valga etapp, sest nende nägudelt paistis selgelt äraeksinu ilme ning nii nad meile sappa võtsid.
Kahjuks oli meie rattasõidu tempo väga madal, sest tuhamägi oli oma funktisooni täitnud. Samas ei läinud meist keegi ka eriti mööda, pigem jõudsime ise paarile tiimile kannule. Margus kippus ikka eest ära sõitma ja just naistiimidega kaasa minema, pidin teda mitmel korral pidurdama ja ootele sundima. Seekord oli tõesti kahju, et meil vedamiskummi rattaküljes polnud, oleks mitmeid minuteid kiiremini saanud liikuda.
Järgmine tulipi lõige oli peale oksahunniku punkti 12, kus 22 pöördest sai otse 31-sse. Arvestasin 31 pöördest tagasiliikumistee KP-sse 13 ning mõõtsin meetreid. Õigest teerajakesest sõitsin veidi mööda, sest meetrid polnud täis ja eeldasin, et rajake on juba parajalt liidrite poolt tambitud. Kuid meie üllatuseks olime selle lõikega jõudnud just liidritele järele, kes parajasti punktist tulid. Veider oli vaadata GPS jälgimisel olnud esimesi tiime, kellest mõned isegi edasi tagasi otsad kohusetundlikult läbi sõitsid. Igatahes tulipi lõikega olime me jälle esimese 20 võistkonna hulgas.
Kodus veel kaarti vaadates mõtlesin ka varianti, et kas oleks olnud võimalik kohe oksahunniku KP välja raalida ja kaardile panna. Teoorias oleks olnud, kui oleks saanud kohe järve äärsest punktist lähtuvale õigele teele pihta, samas oleks sellise variandi puhul eksimise risk ikka suhteliselt suur olnud: valid vale tee ja oledki kurat teab kus.
Järgnev jooksuetapp algas hästi, kuid punktiga 16 tegime väikese kobistamise.
Lisaülesandeks olnud metsaliikide määramise tegime läbi teisel katsel. Jooksu ajal olin vaadanud küll erinevaid puid, kuid seda just punkti ümber. Ei osanud arvata, et küsitakse kogu piirkonna metsa määramist. Ja ega ma tegelikult eriti ei mäletanud ka sedagi, mis mets punktide ümber oli. Ja ega ma mõningaid puid ei tunneks üldse ära, näiteks remmelgas - mis pagana liik see sihuke on, troopiline taim vist....
Kanuupunktid panin kaardi peale ja kahjuks 22-sega eksisin ning paigutasin ta liig lähedale 23-dale. Sellepärast tegime ka otsuse, et võtan 22 ja 23 joostes, seejärel suundume kanuuga 24 punkti ja seal kanuuga tagasi (arvasin, et 24 KP on liialt soine maa poolt lähenemiseks). Tagantjärele tarkusena polnud jooksmine kõige õigem valik, parim lahendus oleks olnud joosta 22, kohtuda kanuuga 23 -s ning sealt edasi võtta punktid kannuutades. Kuid samas arvestades Kalmeti kehva füüsilist olukorda oli hea, et sai talle veidi puhkust antud.
Vaadates kanuu esimesele punktile kulunud aega, mis mõnel tiimil oli 1 minut!!! ja samas trahv vaid 5 minutit, tundub, et reeglites on midagi valesti. Saan aru, et üks liige pistis aegsasti punuma, samal ajal kui teised rahulikult veel lisaülesande lõpetasid ja kanuu juurde liikusid. Sellises kohas peaks trahv vähemalt suurem olema, et koosliikumise reegel oleks ikka täidetud.
Kanuule järgnes pikem ratas, mille alguse teevalikus tahtsime otse suurele maanteele jõuda, kuid narr oli vaadata oma rinnaga eramaad kaitsevaid lapsi. Ikka jaburaks läheb mõnel inimesel see eramaa mõiste, kui isegi tee peal ei või sõita! Tegime siis ringi, kuigi GPS jälgimisest oli näha, et esimesed tiimid pääsesid seal läbi küll. Eks tuleb siis olla esimeste seas!
Raja lõpu osas miskit erilist ei juhtunud, sõitsime omas tempos lõpuni, kärustasime autoga parklale topelt ringid peale, sest ei saanud aru, kus see õige rada oli ja olimegi finishis. Lõpptulemuseks 28. koht ja kogu hooaja üldarvestuses olime 32. kohal edestades kindlalt omi konkurente tiimist X6!
Ja kummi ostsin eelmisel nädalal ära, järgmine kord näitame rattaga, mida suudame!