Teisipäev, 7. juuni 2011

Õppetund Rõuges

Õpetussõnadele viitav pealkiri on mõeldud õppimisvõimelistele, kuid eks vanusega kipub uute teadmiste ja ka harjumuste omandamine olema järjest keerukam. Pirita Xdreami etapil jätsime lisaülesande kõige täiega vahele, nüüd Rõuges õnnestus Kalmetil ja Margusel jätta tegemata lisaülesande alguse märkmed, millest saime ka kohe 30 minutiga karistatud.
Seega progress on ilmne ja on loota, et järgmisel etapil saame vaid 15 min trahvi. Nüüd võiks kihla vedada, et kes meist see patune saab olema. Ja muidugi ennast kiitmast ma ei väsi: see kord mahtusin "arenemiskõlbulike" kriteeriumi alla!
Xdreami 2. etapp toimus Rõuges, minu kodukandi radadel, kuigi jooksnud ma Rõuge kandis pole kordagi. Viimased meenutused kaunist ööbikuorust on aastast 1990, kui ma oma pulmade ajal naise neiupõlve nime vesioina juures ojast alla lasin. Ja enne seda oli 1983 ja keskkooli lõpp ning suvepäevad, mitu päeva jutti jooberdamist ning lõpetuseks suurte kilekottidega taara ära viimine.
Seega vaid head-ilusad mälestused ja ega pühapäevane Xdreami kehvemat lubanud: suve alguse kohta üli ilus ilm, kaunis loodus, hulganisti ilusaid naisvõistlejaid. Sellise võitlusliku ning positiivse häälestusega läksime ka starti.


Hakatuseks oli jooks, millega tegime väikse vea, kui alustasime vasakult poolt järve lootes saada kiiremini, kuid ei õnnestunud. Kuid ega vahed suureks paisunud ning olime kõik pikas kolonnis, meie koht ca 70 peal.

Massiliikumises ka jätkasime kuni 3 punktini, kus ühekorraga oli rahvas nõutuna metsa all tekitamas Browni liikumist. Enda tunde järgi oleks ka liikunud veidi ida poole, kuid vaadates jõekese suunda võtsime kursi rohkem põhja, hoides end ühel kõrgusel paraleelselt jõega, kuni lõikasime teerajaga, mis meid punkti viis. Kirusin oma orienteerumisoskust ja massist segamist, kuigi tagantjärele on foorumites tunnistatud, et punkt oli veidi valesti. Siiski, vaadates oma liikumisteed Google earthis, ütleks, et punkt oli suht täpse koha peal, vaid teerajake, mis kaardi järgi kulges idast läände oli tegelikult kagu-loode suunaline. Igatahes õnnestus meil siiski suht kiiresti (suhteline mõiste võrreldes teistega) punkt leida ning edasi liikuda. Tulemuseks oli jooksuetapi lõpus 14 positsioon.

Järgnes kanuu, mille esimese punkti olin endale jooksmiseks valinud, kohtusin tiimikaaslaste ja kanuuga juba teises kanuupunktis, sest seal oli kanuu olemasolu kohustuslik. Valik oli õige ja olime juba 8 positsioonil.
Kanuusõit kulges veel rahuldavas tempos, kuigi tundsin kanuud üle maa vedades ikka parajat joogijanu ja väsimust. Päike paistis kenasti pähe ja praadis meist viimast võhma välja. Kanuu lõpus oli meie koht 11, millega võis kindlasti rahul olla.
Olime rajal olnud ca 1,5 tundi ja suvekuumus oli meid parajalt kurnanud. Tagantjärele tarkusena oleks pidanud seljakoti joogiga selga panema, kuid pärast on ikka lihtne tark olla.
Järgneva jooksuetapi algus murdis Marguse, kes ei suutnud enam joosta ja ka kõndimine oli väga vaevaline. Valisime 61 punkti minekuks ka järve vasakkalda, mis tundus olevat viga, kuigi kaardi järgi oleks pidanud see olema suht lage ja joostav oli tegelikkuses rägastik ja turnimine läbi võsa. Samas parem kallas oli suht järsu mäe nõlvaga, tiheda metsaga ja siiski väikese teerajaga, mida ma alles hiljem märkasin.
Igatahes langes edasiliikumise tempo tuntavalt ning linnulaulu ajaks olime kukkunud 31 kohale.
Lindude ekspert oli Kalmet, kes pakkus tiivuliste nimed, kõike ei viitsinud lõpuni kuulatagi, sest oli aru saada, et ega me suurt midagi tea, kuid vigu tuligi vaid 2 tk!
Edasi rattaga Haanja suunas, kiirus oli tasane, kuid oli näha, et me pole ainukesed kannatajad. Raja servas leidus teisigi, kel krambid ja nõrkus kallal. Etapiajad olid meile tavalised 30-40 ndad ning samal positsioonil me ka olime üldjärjestuses.
Trahvipunktide lunastamisel oskasime ikkagi vigu teha, ei arvestanud kaardi mastaapi ning kihutasime õigest teeotsast mööda. Kogu seiklus läks maksma pea 7 liigset minutit.
Retk Munamäele oli veatu, kuid füüsiliselt vaevaline. Peale Munamäge oleks ma peaaegu lisaülesande punktist mööda kihutanud, olin keskendunud juba liigselt järgmise punkti teevalikule. Õnneks märkasin viga ning suundusime Haanja suusastaadionile. Võtsin joogipunktist topsi vett ja olingi suuskade juures. Ilusaid Vahuri ingleid vaatasin ka, kuid suutsin keskenduda võistlusele (olen vahel ikka tubli!).
Samas Margus ja Kalmet jäid kauemaks. Margus nautis kiluvõileiba, jooki ja Vahuri ingleid, kes toitlustamisega tegelesid. Inglite mõju oli väga tuntav, sest Margus tuli väge täis suuskamisele, samas peake oli segi aetud ja mees jättis lisülesande alguse märkimata! Kuradi naised! Nii lihtne ongi süüdlast leida!
Peaaegu sama jutt Kalmetist, vaid kiluleiva õnne ta ei tundnud, selle võrra enam vaatas ingleid. Vanade kreeklaste jutt sireenidest peab ikka paika. Mees on kord juba sihuke õrn ja mõjutatav olevus.
Edasine rattasõit suurt märkimist ei vääri. Haanjast oli toredasti allamäge liuglemine Rõuge suunas. Margus oli endiselt kiluleiva ja inglite positiivse mõju all ning väsimust ei tundnud. Nii lõpetasimegi ca 35 koha peal ning alles hiljem märkasime saadud 30 trahviminutit. Ega keegi viga ei tunnistanud, kuni väljatrükkidelt süüdlased selgitati.
Õppetunnid:
1. tuleb olla korralik ja tähelepanelik
2. Mitte vaadata naisi
3. Tuleb juua
4. Tuleb harjutada

Orisaares näeme!