laupäev, 15. juuni 2013

Iisakut vallutamas

Enne järjekordset Xdreami etappi läks meil tiimi sees sagimiseks. Esmalt teatas Eino, et jalg on tal ikkagi liig valus, seda eriti joostes ja heameelega jätaks osalemise vahele. Selle peale ametlik varuliige Kalmet puges peitu ja loobus arvatavast ca 7 tunnisest katsumusest, kuid õnneks oli Priit valmis osalema.
Kahjuks aga võistluse eelõhtul teatas Margus, et on palavikus mingi kõhutõvega ja parema meelega välja ei tuleks. Kuigi üritasin veel õhtul xdreami foorumis kedagi võistkonda leida ja hommikul Heigole auku pähe rääkida jäi võistkond komplekteerimata ning osalesime Priiduga kahekesi. 


Pühapäevasele Xdreamile soojenduseks otsustasin reede õhtul teha kaasa Rakvere ööjooksul joostes poolmaratoni. Jooks ise oli emotsionaalselt lahe, rahvast palju, joosta oli kerge ja tulemuseks 1.24.30, mis andis 4 min/km. Võistluse teravdamiseks sai veel Annekeniga 10 minutise vahe peale kihla veetud, kuid minu poolt oli see siiski ületamatu - Annekeni aeg oli 1.30 ja kaotuseks tuli 6 minutit, mis tegelikult ümmardamis reegleid järgides on küll 10, kuid Anneken ei aktsepteerinud minu matemaatilist mõttekäiku ja luges end kihlveo võitjaks.

Pühapäeval hommikul olid jalad veidi valused ööjooksust ning lisaks oli mul ka vastik köha, sest nädal tagasi õnnestus palava ilmaga autos konditsioneerides end külmetada. Ebamugav sügelus kurgus ja kurgu kuivamine polnud küll miskit hullu, kuid täiesti terveks end lugeda ei saanud. Aga stardis me Priiduga olime. Kirveviske tegime mõlemad teisel katsel ja siirdusime edasi piltorienteerumise juurde.

Joostes sain aru, et ööjooks on jalgades ning liikumine veidi raskem tavapärasest. Esimese laululava punkti saime kiirelt kätte, kuid teise punkti pilt oli kuskil lähedal asfaltteel ning arvasime ekslikult, et Iisakus saab olla vaid üks asfalttee - see sama, mida mööda olime tulnud laululava punkti. Kuid eksisime, tuli välja, et külas on siiski 2 asfaltteed. Igatahes tegime punkti leidmiseks väikese ringi, mis tähendas muidugi lisaminuteid.

Tornis pidime määrama ühe rattapunkti asukoha, mis tundus olevat küll lihtne, kuid siiski maastiku ja kaardi kokkuviimine on nats keerulisem, kuid esmalt tundub. Mind eksitas ka kaardile kantud punase viirutusega keeluala, sest ei algselt ei arvanud seda lagendiku hulka. Igatahes panime punkti paika, kuigi aega kulus veidi kauem.

Tagasi staadionile jõudsime lõpuks 30 minutiga. Vaadates teiste aegu sellele etapile, siis võitjad (Vaude)  kulutasid 17 minutit, teistel ca 20-22 minutit.
Järgnes ratas kanuu algusse, milleks kulus meil 30 minutit. Üllatavalt hästi, Vaudel näiteks 28 min. Kusjuures valisime 9 punkti minekuks veel vale kraavi poole: kraavi põhjapool oli olemas teereda, kuid lõunapool sisuliselt tallatud heinamaa. Aga kaardi kvaliteet oli kehvake ja ega seda õiget poolt polnud ratta seljas lihtne valida, isegi praegu laua taga istudes võib pigem aimata, et seal oleks justkui mingi teerada märgitud.
Ratast sõites sain aru, et pean tasahilju Priidu selja taha hoidma ning säästlikult liikuma, jalad olid väsinud ka üldine enesetunne polnud just värske.
Rattaga sõites lugesin legendi ette ja oli selge, et nii kanuu kui ka rattad tuleb kanuu lõppu vedada. Algul mõtlesin isegi kanuu rataste peale panna, kuid siis oleks punktide nägemine võimatu olnud. Järgmine variant oli mõlemad rattad kanuusse ja kahekesi sõudma, ma juba panin oma ratta kanuusse, kuid Priit oli kõhklev. Üldse molutasime seal mõtlemise peale mitu minutit, lõpuks võttis Priit rattad ja mina üksi läksin kanuuga. Kanuu jäi mulle selle, et Priidul puudus peaaegu igasugune kanuutamise kogemus.

Kanuu algus oli meil suht kerge, sirge kanal, takistusi polnud. Üksi kanuutamine on siiski veits teistsugune ja ka aeglasem, kui kahekesi. Samas oli eeliseks paadi kergus ja ega minu ees olevad tiimid minust ei kaugenenud, kuid ega ma neile ka järgi ei jõudnud. Kuni kohani, kus B rada alustas oma kanuutamist - siis läks oja käänuliseks, lisandusid kivid, puud ja muu sodi. Minu eeliseks oli paadi kergus ja jõudsin eesolevatele tiimidele järgi, sel lõigul möödusin rohkem 10-15 paadist. Samas puuduseks oli ikkagi sõudmis kiirus, sest tegelesin rohkem tüürimisega. Ja ega üksinda kanuu tirimine üle puudegi polnud kergem ülesanne.
Lisaks jäi ette ridamisi B raja tiime, kellest möödumine oli raske arvestades just erinevaid looduslikke takistusi, vahepeal oli ootamist lausa minuteid.
Tundus, et kanuu sujub enam vähem, kuid vaadates koguaegasid kanuutamisel:

Vaude 01:25:54
meie 02:00:02
Rocmar (ainult ilusad naised) 01:37:35
Nike 01:32:56
Salomon 01:28:57
Duncan 01:36:55
Spordielamused (tiimis üks ilus naine) 01:30:20
 ehk siis ca pool tundi kaotust parimatele! Seda on selgelt palju ja eks siin oli eelis 2 liimelistel kanuudel.
Järgnev väike jooks ja ratas olid minimaalsete üllatustega, minul andis tunda paras väsimus, Priit seevastu oli saanud tunnikese puhata ja kihutas ees. Ajaliselt kulus meil sellele 56 minutit, võitjatel 45 minutit - enam vähem OK kiirus.
Kuid mõne järgnev kilomeetrine joonorienteerumine rattaga võttis meil aega 18 min ja parimatel 11 min - ehks siis liigselt palju mõtlemist. Midagi keerulist ju polnud, lihtsalt otsustamise kiirust jäi puudu.

Ja siis tuli minu jaoks kõige raskem osa: jooskuetapp soos ja võsas, tiba ka ilusaid reljeefseid männikuid. Kuid kuumus, väsimus, janu - need piinasid mind kogu selle etapi. Ega joogiga tegelikult probleeme polnud ja seljakott oli seljas ning jook oli  saadaval. Ainult juua tahtsid vaatamata joomisele pidevalt.
Priit pani etapi alguses kohe täie rauaga kõige hullemasse võssa, ma üritasin autopiloodiga tal taga püsida, kaarti kasutasin linnusuuruste parmude peletamiseks, lugemiseks polnud jõudu ega aega. Vahtisin vaid maastikku, et mätastest, puudest ja okstest mööda pääseda minimaalse energiakuluga. 
Vaadates meie teekonda, siis tegime esimese punkti minekuga paraja ringi, kuid ka parimad tiimid tegid seal kaare. Ja eks see kaardi ning aeropiltide loetavus oli üsna kehva ning jättis võimaluse üsna laiaks interpreteerimiseks, mis kogenud tiimidel õnnestus paremini.
Kuid Priit oli tasemel ja liikus kindlalt ning kiiresti (kuradi kiiresti minu jaoks!) punktide suunas.  Ma kannatasin, kirusin ja mõtlesin, et ehk on mu mõnel sõbral õiguski, kui ta väidab, et inimene pidi vananema. Ehk on A rada tõesti veits liiga minu jaoks. Mõtlesin ka sõber Margusele, kes haigena maha jäi, kahju, et ta tulla ei saanud, sest siis oleks meil tempo olnud aeglasem ja ma võinuks pääseda kergemini.
Kuid etapp sai tehtud, ajad sellised:

Vaude 00:55:15
meie 01:18:32
Rocmar 01:45:28
Nike 00:59:12
Salomon 00:54:57
Duncan 00:56:05
Spordielamused 01:07:39




Ajaliselt polnudki kõige hullem.


Järgnes ujumise ja ronimise lisaülesanne, Priit võttis ujumise. Mõtlesin, et las siis olla, kuigi oleks ise hea meelega vette läinud ja end turgutanud, kuid arvasin, et Priit kartis kõrgust. Hiljem tuli välja, et Priit arvas ujumist raskemaks kui ronimist (mis muidugi nii polnud!), sellepärast jättis ronimise mulle. Vot siis, tuleb vahel ikka tiimi liikmetega omavahel ka suhelda!
Ega ronimine raske polnudki, võttis vaid rohkem aega kui ujumine.
Järgnevas rattas oli teekonna valiku küsimus punktist 32 punkti 33. Me korraks vaatasime otseteed, kuid see muutus suht poriseks ja olematuks ning otsustasim teha ringi. Samas esiotsa tiimid panid otse ja meie kaotus sel 22 minutisel etapil oli 11 minutit - poole rohkem aega kulutasime. Vaatasin esitiimide gepsuträkke ja nad liikusid seal üle 20 km/h, ehk siis kaardi järgi olematu rada oli siiski suht hästi sõidetav.
Pindala arvutuse ülesandes vaatasin korraks sood, linti ja jälgi seal ning süda läks pahaks - ei taha soosse enam minna! Hindasime umbes, kus lint kulgeb, panime kaardil mõõdu ja saime tulemuseks 22500 m2. Võtsime punkti 34X, mis kahjuks osutus valeks.
Lõpuks rattaga finisi juurde, rulluisud jalga ja läksime tiirlema. Ega rulluiskude jaoks orienteerumist väga juurde mõtle, rohkem füüsiline tegevus. Enesetunne oli mul parem, nii ratas kui ka uisk on ikkagi kergemad kui soos jooksmine. Samas oli tunda, et ega füüsilist reservi pole, vaid vaikne kulgemine lõpuni.

Kus saaks asju kiiremini teha on vahetusalad, näiteks uiskude jalgapanek, tegime seda 3 korda aeglasemalt kui teised!

Vaude 00:01:39
meie 00:05:13
Nike 00:02:06
Salomon 00:01:11
Duncan 00:02:47
Spordielamused 00:03:18
Ja mul veel ei saanud uisk korralikult jalga, vaid jäi kannast kuidagi kehvasti.

5 km uisu ajad, olime kiiremad kui Vaude!:

Vaude 00:16:29
meie 00:15:40
Rocmar 00:15:24
Nike 00:14:43
Salomon 00:16:45
Duncan 00:16:42
Spordielamused 00:14:02

Tulemuseks tuli 7 tundi ja 28 minutit. Lisaks ohtralt trahvi, kuna 3 liige puudus. Aga viimaseks ei jäänudki! Kuid parimate tiimide käest saime ikkagi pea 2 tunniga.

Tagantjärgi tarkus tuli juurde: enne võistlust tuleb puhata ja otsustada tuleb kiiremini. Ja muidugi kordamiseks juba varasemalt teada olev tõde: paremini orinteeruda, kiiremini joosta ning ratast vändata.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar